Ja teised spordialad, mida ma armastan

Squash pole ainus spordiala, millega ma tegelenud olen. Ja et blogist valet muljet ei jää, tahtsin ka teistest aladest kõneleda, millega väheke rohkem kokkupuudet on olnud:

Pallimängud

Iga kuti tavaline lugu on vist see, et kui mingist pallimängust alustada, siis on see jalgpall. Pall on ikka olemas, värava saab kahest toikast ja ongi mäng käimas. Positsioonilt eelistan olla kaitses, väravavaht pole kunagi meeldinud ja ründajana saan häda pärast hakkama. Kunagi käisin trennis ka, kus õppisin päris palju kasulikku, aga siis vajus see ära. Praegu eriti tihti ei mängi, sest kui mängida, siis tahaks ikka korraliku platsi peal ja korraliku tiimiga. Aga no suvisel ajal õues saab õnneks ikkagi veits kõksida.

Võrgu trennis ei ole käinud aga rannaoludes on see parim mäng, mida mängida. Muide, jalka ja võrk ongi mu kaks lemmikut „suure palli“ mängu. Korvpall ei meeldi. Iga kord kui ma seda õpetama pean, võitlen sooviga haiguslehele jääda.

Kergejõustik

Olen vist juba mainitud, et sai trennis käidud. Kui aus olla, siis käisin seal ühe tüdruku pärast, kes toona meeldis ja kes ka trennis käis. Sel ajal Facebooki polnud, nii et kõige lihtsam suhelda oligi sama trenn. Kui aga põhikool läbi sai ja ma teise kooli läksin, läks ka kergejõustiku vaimustus üle. Trennis ei käi siiani, kuid tegelikult olen trennikogemuse eest väga tänulik, sest kui ma juba trennis käisin, siis lisaks plika(de) vahtimisele tegin korralikult kaasa ja sain päris korraliku üldfüüsilise põhja.

Jõusaal

Lihaste pumpamine on vist üks ala, mis ühestki kutist mööda ei lähe. Minust ka mitte. Eriti just gümna ajal sai hakatud rauda pressima, sest midagi tahtsin teha aga range trenn ei kutsunud. Minu õnneks oli üks hea ja paar aastat vanem sõber üksjagu jõusaaliga tegelenud, nii et ma ei teinud igasuguseid algaja vigu (spagetijalad…). Algusest peale korralik üldkehaline koormus, tasakaalustatud trenn jne. Võib-olla sealt saigi alguse mõte, et oleks tore ka teisi õpetada ja juhendada. Jõusaal on igal juhul siiani heaks sõbraks jäänud.

Lumelaud

Talvise spordialata ei saa. Seoses tööga pean õpetama küll murdmaasuuska (ja vähemal määral mäesuuska) aga õpilased teavad, et alati võib nõu küsida ka lumelaua osas, sest kui on vaba aeg ja ma ise mäele lähen, on just lumelaud kaenla all. Trikke ma eriti ei tee, nende õppimiseks peaks vist noorem olema aga ajaga on lauaoskus kõvasti arenenud ja kui piiri taga käin siis reeglina ikka mustad, topeltmustad ja off-piste. Tahaks kunagi ka tõelisesse puudrisse jõuda (Colorado või Jaapan) aga selleks peab veel üksjagu raha koguma.

Comments are closed.