Soome liiga 01. nov

Paul Piik · Kommentaarid: 0
Soome liiga 29.-30.10.2010

See oli alles seiklus. Kõik algas jälle väga vara. Õnneks ei tulnud seekord oma suurte kompsudega rongile joosta, sai eelmine õhtu asjad autosse ära pakitud. Hakkasime rongiga linna poole sõitma, kui Anete enesetunne halvenes – kõhus hakkas keerama. Mõtlesime, et see lihtsalt varajasest ärkamisest, aga asi läks aina hullemaks - tekkisid külmavärinad, tõusis palavik.

Laevasõit kulges rahulikult ja jõudsime ilusti sadamasse. Hakkasime sadamast välja minema, kui käis esimene suur pauk. Me ei saanud midagi aru, jätsime auto seisma, kontrollisime - kõik tundus korras olevat. Sõitsime edasi, järsku hakkas väga hullu haisu autosse sisse tulema, hingata ei saanud. Veeresime aeglaselt edasi, kuni käis teine pauk ja rehv oligi katki. Mina ei oleks osanud ise küll midagi teha. Õnneks kõndis mööda abivalmis eestlane, kes tuli meile lahkelt appi. Tema avastas ka vea, mille tõttu me ei saanud edasi sõita. Helistasime ja kutsusime siis puksiiri, mis toimetaks meid kuhugi teenindusse. Kõige selle kõrvalt hakkas Anetel aina halvem, oksekott oli koguaeg käepärast. Aga teeninduses ajas Sille kõik asjad korda ja lõpuks kutsusimegi Toni endale järgi. Tõstsime kõik asjad Toni autosse, ise istusime kõige alla. Nii saigi meie plaanipärasest kohale jõudmisest 5 tunnise hilinemisega saabumine. Trenni teha enam ei jaksanud, tegime hoopis head ja paremat süüa ning läksime magama.

Võistlus oli üsna raske ning veel raskemaks tegi olukorra see, et Anete oli haige ja ta polnud valmis mängima. Võitmiseks pidime me Sillega kindlasti kõik oma mängud võitma. Minu esimene mäng oli Aurora Vikströmiga. Hea mäng oli, esimeses mängus harjusin väljakutega ja teistes mängudes sain juba oma mängu tööle. Sain joosta, sain hea tunnetuse, sain mängu kontrollida – mulle meeldis. Teine mäng oli Pia Ojalaga. See polnud ka üldse halb mäng, lihtsalt vastane oli palju tugevam ja täpsem ning ma ise eksisin üsna palju. Aga pallivahetused olid üpris pikad, mis mulle ka väga meeldis. Päeva lõpuks olime kõik päris läbi ja me Anetega otsustasime, et lähme Kristjani ja Jaanusega juba laupäeva õhtul koju. Väga väärt otsus, olime kodus juba kuskil 21.00 paiku ja terve pühapäev oli veel aega vaheajast viimast võtta.

Reele